GPS tegi veidike joonekesi...

Autoteed sõites tuli selline jooneke, kõik vast mäletavad nagu eilset päeva kuidas Torino ümbruses poodi sai otsitud
Mäeradadest ka pisike meenutus, mõned kommentaarid/pildid on ka lisatud

järgmise lumeni pole kaua enam jäänud :D

Võrdlus

Väikene võrdlus, mis oleks reis maksnud, kui oleks läinud reisibüroosse ja ülelaua krediitkaardi ulatanud.

FR reisid:
----------
756.- (lennud tal-genf-tal, bussi transfer, ööbimine Val Thorensi külas [kõige odavam 8in])
235.- mäepilet
55.- söök (põhinedes meie söögikulule)
----------
1046€ (16 366.-) + muud mõnud ja võlud

Praegune korraldus toimis hästi, et kõik orgunn ei jäänud ühe inimese õlgadele vaid ära jagatud, kes majaga tegeles, kes lendudega jne. Järgmine kord peaks kõik osalised rakkesse panema. Keegi võiks nt söögiplaani enam vähem paikka panna, et jälle ostuhoos kuuks ajaks makarone ei varuks :)

Tänud Helile enamuse rooli keeramise eest ja ega Martki temast lõppkokkuvõttes väga maha ei jäänud, kuigi tema vääriks erilist tänu kokakooli juhtimise eest :)

Any day now võtan videomaterjali ette, nii kuskil kuu pärast, aprilli lõpus võiks ühe afteka/pokkeri õhtu teha (Helil ja Kaisal ka pluffimine nüüd selge ju)!

Kokkuvõte ja tegelikud kulud

Nüüd, kui paar päeva reisist möödas ja taas madala maaga aklimatiseerunud, märgin ära mõned tagantjärele tarkused, millega järgnevad põlved võivad reisi orgunnides arvestada. Eelarve oli väga hästi meil arvestatud 739eur, tegelik oli 695eur(ilma "muude" kuludeta) ehk siis 40eur isegi odavam planeeritust.

184.- lend
100.- majutus
121.- auto (rent 73, kütus 24, teemaks 24)
235.- mäepilet
55.- söök (planeeritud 100)
----------------
695€ (10 874,4 kr)

+100-160.- muud kulud (mäesöök ja jook, meelelahutus, spa, alko)
----------------
855€ KOKKU max (~13 400eek)

Kui üldsöögi peale kulus raha planeeritust vähem, siis autorendi puhul ei arvestanud me teemaksudega, mis läks kamba peale 200eur(suurim maks Mount Blanci tunnel ~50eur üks ots, pakutakse ka edasi-tagasi, siis odavam). Kokkuvõttes siiski transpordi kuludele planeeritust rohkem ei kulunud, kuna auto rent ise oli jällegi planeeritust väiksem. Fiat Ducato rentisime http://www.maggiore.com/, hinnaks koos täiskasko ja jääkettidega(läks vaja küll, sest autol olid suverehvid) 578eur. Autorendiks tuleks kindlasti tulevikus kaasa printida kõik sellega seonduv paberimajandus, samuti ei aksepteerita autorendis ID-kaarti, kehtib ainult pass. Samuti tuleb välja printida ka lennu ja majutusega seotud paberid, mine tea millal vaja läheb.

Üks asi mida järgmistel reisidel kindlasti kaaluda tasuks on majutuse asukoht. Tõstuki lähedal asuva majutuse eeliseks on see, et igaüks saab minna just siis mäele ja sealt tagasi tulla, kui ta ise seda soovib, keegi ei pea sõltuma teistest, kahjuks on selline majutus ka pisut kallim.

PS. keegi kuskil mainis ka järgmise aasta reisi ära- Itaalia ja Dolomiidid näiteks, veebruar 2012, nii et mõtted käima selles suunas siis!

Lehva lehva

Äratus kl 5:45, keda kirikukellad veel äratanud pole. Nagu kuulda oli siis ei olnud hilisemad müttajad kella patjadega kinni löönud. Tihe sigin-sagin, kellel sokk kadunud, kellel sokk üle, üks sokk, jääb ka kuivatusrestile, uusi tulijaid tervitama, kuna omanikku see ei leinud.

Ükshaaval hakkavad punaninad ka alumisele korrusele jõudma, iseenesest jagunevad koristustööd, tublimad olid juba eelneval õhtul köögi läikima löönud. Kaisa meisterdas võikusid tee peale, kuna ees ootas 5 tunnine autosõit + lugematu arv tunde lennujaamas ootamist. Kõik tühjad pudelid said veinipakist täidetud, prügikotid veeresid üks-teise järgi mäest alla auto juurde. Lõpuks rändasid sinna ka reisipaunad, Jano püüdis ruumi kokkuhoidlikult ära kasutada omal viisil, eirates Kerdi nõuandeid, lõpuks pidi ta siiski allavanduma ja Kerdi targutamise järgi toimima.

Träni autos, maja uks kinni, hakkaks liikuma, kuid prügi on rohkem kui ruumi autos (prügikastid asusid all külas) seega pakkisime prügi autosse ja jõmmid, kes ei mahtunud, olid sunnitud hommikujooksu tegema auto taga :)

Mart oli lahkelt nõus rooli istuma ja algaski sõit italjaanode poole. Nagu murphy ikka, polnud taevas ainsatki pilve näha. Kurvalt lehvitasime oma nädalasele kodule ja kaapisime minekut. Päike säras esiaknast sisse ja Mardi riided vähenesid samal ajal kui tagaistmel Kaisa värises ja veel tagapool Kadri ei saanud nina veejooksu pidama. Esimene jalasirutuspeatus ja Guids nõuab magamiskohta tagumisesreas, Kaisa on kohe nõus, minema esiritta päikest võtma!

Vahepeal vetsust tulnud Heli otsustas keset teed pildi hetkeks tasku panna ja küllili visata, lähemal vaatlusel selgub et vaeseke on küünarnuki korralikult verele saanud, dr Väljaots viskab pilgu peale, esmasel vaatlusel mõeldakse isegi õmblustöö peale, kuid peale pisikest puhastust tõdeme, et nii hull ikka pole ja suurem plaaster lahendab asja. Pakitakse end taas autosse ja Helile antakse veini pudel ette, et valu väiksem oleks.

Peale 14 tunnelit ja 88€ teemakse (mis oli odavam, kui minnes - 111€) jõuame Milaanosse. Algab tee Linate lennujaama poole, gps'ud näitavad erinevat teed ja teeviidad kolmandat. Tagaistmelt, targutab üks kõvemini kui teine, lõpuks jõuame siiski õnnelikult lennujaama ja auto saab pargitud "car hire" parki.

Guids juba teab, kuidas reisilt maksimum võtta! :)

Mart orgunnib käru lauakottide jaoks. Tee parklast check in lauani pole just kõige paremini läbi mõeldud, kuna käru, millel on lauakotid ei mahuta end ühestki väravast/uksest läbi, nii et peab autole mõeldud variante kasutama.

Heli on seal juures ustav purgihoidja, et Mardile suure manööverdamise kõrval kosutavat lonksu anda.

Järgmine takistus on check in lauas, kus Air balticule kohaselt ei näita süsteem, et erimõõdus olevate lauakottide eest on juba makstud. Itaalia tibiga saab korralikult näägeldud, enne kui loobume. Jano võtab kõrval oleva chicki ette ja tuleb ka tema juurest, eitava vastusega tagasi. Lõpuks võtab Guids ette, kolmanda, blondi chica ja peale pikaldast moosimist... volaaa, lauakotid saavad kleepsud külge ja sõidavad lennuki poole. Guids ei avaldanud oma saladust, aga eks meil kõigil ole omad ettekujutused, mis seal lauas tegelikult juhtus.

Enne värava juurde suundumist, tuleb lahendada kõik alles jäänud vedelik, millega probleeme pole, küll on aga probleeme pärast lennukis, kui saab tihedalt siiberdatud istme ja väljalasu toa vahel :)

Enamused magasid 3tunnilise lennusõidu maha, Kaisa suutis uinuda juba enne õhkutõusu. Laskumine Riia kohal oli üpris bumpy ride, lennuk lopedas kui kõver ratas, sellegi poolest said entusiastlikumad aplodeerida. Seekord, suutis Kait oma suu pidada :)

Lennujaamas istutasime end kõrtsu maha, jagasime reisimuljeid ja täitsime põit. Peale 2tunnilist istumist, teeme kalli ja lehva-lehva Mardile, kes suundus Helsingi poole. Teised jätkavad istumist veel 4tundi, mille käigus saab lahendatud 5liitrit "lahjendatud" cocat. Seal juures Guidsi häält on kuulda ka maandumisraja lõppu. Lõpuks kolib lärmakas seltskond kõrtsust lennukisse, milleks on pisike junn - Fokker'i nime kandev lennuk. Tunni pikkusel lennul on ohtralt raputamist, õnnelikumad ainult norskavad selle peale.

Maandume Tallinna lennujaamas, väljas +3 kraadi ja lumi, +15 ja kevad Milaanos tundus parem!

Kotid kiirelt kätte saadud, tegime lehva ja iga roju oma koju, kaasas ilusad mälestused viimasest nädalast.

Viimane mäepäev ja muret tekitavad mõtted

Viimane mäepäev, päike särab, hommikusöök ja Jano rooli. Pargime oma tavapärases parklas ja suundume Orellesse, kus on kõrgeim tipp. Jano ja Kadri suunduvad offi ja kadusid. Kerdi leidis lemmikraja ja jäi üksipäini ning sõitis usinalt 83,5km päeva lõpuks, Heli ja Kaisa photoshootisid.

Guidsil on kruvi kadunud ja läks klambrit parandama. Kait, Mart, Heli ja Kaisa jõudsid 360sse, võeti päikest niigi punasele ninale, paninid kerre. Heli käis vahepeal ühel ringil, kus tegi 3 kolarit järjest, jalad ei olnud enam kõige värskemad.
Guids jõudis ka lõpuks klambri parandusest tagasi, Kadri ja Jano endiselt kadunud.

Kaisa ja Heli lähevad külasse kleepsu jahile, poisid omaette kruiisima. Peale shopingut suundusid Heli ja Kaisa taas rajale, sammukesed poistest tagapool, sõideti ka läbi pargi küngaste. Lõpuks viis tee jälle 360sse, kuhu olid ka teised kogunenud (peale Kerdi), edasi kiiruse hoidmine ehk tasakaalu harjutused, et jõuda Plein Sud'i tõstukile. Heli vääratab ja teeb järsu 180kraadise pöörde ja lõpetab näoli lumes. Mart paneb õigest kohast mööda ja jõuab autoni.

Jano, ainuke aktivist, kes tahab Plein Sudi tõstuki üleval kõrtsu minna, teistel makaronid all ja eelistaksid kodu. Lõpuks seltskond jälle hargneb, Kait ja Kaisa läksid Mardi järgi, kes samal ajal otsustas taas üles tulla ja jõudis ka kõrtsu. Kerdi tegi veel viimaseid laskumisi, kuni tõstuk suleti. 17:30 jõuavad kõik auto juurde ja kodusse minek, Guids roolis, äkilised manöövrid parkimisplatsil, Guids aga paneb kõik sõnavõtjad paikka ja teeb selgeks, kelle käes rool on.

Kodus tegutseb taas Mardi kokakool, Heli ja Kaisa pistavad ka brownie ahju ja hakkab suurem pakkimine. Keset pakkimissegadust tõmmatakse hinge, Kaisa paneb küünla koogile, mille Mart heade soovidega ära puhub, nädala pärast saabuva sünnipäeva auks. Kook ja jäätis ning paigutatakse oma sinised tagumikud tv ette, et vaadata lühimuuvit, mille Kait ja Kaisa Mardile sünnipäeva puhuks tegid. Saab pisut itsitatud ja veini rüübatud, ning väsinumad suunduvad unne, tublimad jätkavad pakkimist/koristamist.

Kes on sügavas unes peale 6 mäepäeva, kes loeb kiriku kella lööke, mis end meile viimastel päevadel igal täistunnil meenutavad. Kuna varem neid kuulda polnud järeldasime, et eelmised külalised olid kella patju täis toppinud, meil oli sama plaan aga jäi tegemata. Kuna Guids tahtis enne majast lahkumist kõik padjad täis s***uda, aga ta suutis ikka viisakaks jääda, kuuuigi, selle mehe sõnavara on viimase nädalaga tõsiselt muret tekitavaks muutunud!

Viies mäepäev "M" rada

Varajane äratus, kella 7st kõik üles. Mart oli nõus mäele sõitma, kui koju toob keegi teine, kuna rumm oli juba tee sisse valatud. Paneme esimesest tõstuki kohast mööda. Jano on hekeks kurb, sest ta tahtis võimalikult kiirelt mäele ssada. Suundume Les Menuires'isse, praktiliselt esimese tõstukiga tõuseme mäkke, et suunduda Meribeli ja sealt edasi Courcheveli.

Ilm on super ja tundub, et püsib sedasi terve päeva. Hommikused sõitmata rajad, panevad kõik kihutama, ei saaks midagi paremat ollagi. Rahvast ei tundu olevat eriti palju. Kõik 3 orgu on seega vallutatud.

Esimese laskumise järel näitab Jano gps, et ta on sõitnud 109 km/h. Mart teeb ühe korraliku lennu ja maandub üsna õnnetult oma küljele, lauast käib ka raks läbi. Mõned kilomeetrid hiljem avastab, et klamber täitsa pooleks. Allajõudes suundub Mart klambrijahile ja teised tõusevad mäkke, sõidetakse üle pargi ning loomulikult esimene asi, mida maandudes kuuldakse on "LÄHME PARKI!" :)

Mõned hüpped.. ja leiame, et Bigair hüppeid batuudile saab ka teha.. 10 hüpet 15 euri, st 1,5euri hüpe. KÕIK hüppesse (v.a. Kaisa). Naiste suust kõlab peale igat lendu kiljatus, mõni keerab kickeri otsas ka sahka nii, et lumi lendab ja kataloogipilt on jäädvustatud.

Kaarti uurides leitakse musta "M"-i rada ja jälle juttu jätkub kauemaks. Kes tahab M'i otsas liugu lasta, kes laseb fantaasiale lennata - must M, suhteliselt keskmise pikkusega, pealt vaadates tundub, et ka piisavalt lai. Naerust pisarad voolavad - nii naistel kui meestel. Sellegi poolest M jääb proovimata, võtame teisi nõlvu :)

Kadri ja Jano proovivad puudrit. Kadril õnnestub auku kinni jääda. Tänu sellel muutuvad tõstuki juures ootajad juba närviliseks. Kui kannatus on juba katkemas, ilmuvad kadunud reisilised välja. llm on jätkuvalt meeletult ilus - päike sirab taevas. Ilus ilm, mõjutab ka vedeliku tarbimist, ning püstitati selle reisi päev joogi rekord ja puudugi jäi. Fotoshootinguid on lausa mitmeid.

Kerdi, Heli, Guids ja Jano otsustavad tõstukilt väljumisel proovida ühissõitu, kuid tagajärjeks oli vaid see, et Guids ja Heli olid tõstuki all pikali. Guids ei lasknud Helil isegi mitte püsti tõusta, vaid tõmbas ta kohe pikali, vabanduseks tõi selle, et sa oleks muidu tooliga vastu pead saanud!

Päeva lõpuks selgub, et oleme 7,5 tundi mäel olnud. Üle mitme künka ja tagasi Les Menuiresisse. Ega see tagasitee ka lihtne ole - Guids arvab, et proovib puudrit ja jääb auku kinni. Mis teema täna nende aukude ja M'idega on!?

Heli kaine rool, meeletu ralli koju, nii et Kerdi pidi autojuhi jalga kraapima - ei ole mõtet ikka autojuhti ärritada :) Tänu sellele enam Helit autorooli ei lasta - tema limiit on juba üleatud ka.

Kodus järjekordne Mardi kokakool. Pannkooke loobivad Kadri ja Mart, taignat segas Guids, Kaisa hakkis ja maitsestas. Lõppkokkuvõttes oli laual hunnik pannikaid ja suur valik erinevaid fillinguid. Kiitused kokale ja abidele! Söögilauas on peamiseks teemaks jälle "M" rada, hea et toit kurku kinni ei jäänud, pisarad voolasid ja suud kõrvuni.

Peale sööki maandume diivanil ja vaatame ning naerame koos kõik tehtud videod ära.

Neljas mäepäev

Ärkame alles kell 8.45, sest eelmine õhtu sai ööklubis käidud ja alles kella 3st koju magama. Guids viib meid mäele, sest tema on kindlasti kaine.
Kõik on kui kudenud kalad. Kuna on laupäev ja seega ka vanadele olijatele kojumineku päev ja uutele tuleku päev, siis voorib meile mäest alla vastu sadu autosid, auto autos kinni. Kell 11.45 oleme mäel.
Päeva nael tuli juba hommikul, kui selgub, et Guids on oma saapad koju jätnud ja suundub endale neid laenutama - 5 euri eest päev ja 100 euri tagatisraha, juhuks kui saapaid ei tagasta. Peale seda kui oli saapad jalga saanud ja laenutusest rõõmsalt välja astunud, selgus, et midagi on puudu - lumelaud! Tagasi poodi! Well done Guids!

Ilm on jube, sajab, nähtavus on kehv, päike ei taha üldse pilve tagant välja piiluda. Tiirutame paar tundi Caroni lifti ümbruses. Guidsi halb nähtavus ei heiduta, tuleb välja, et tema s õidukiirus oleneb rahvaarvust raja peal. Laenutatud papud all, rada rahvast tühi ja isegi Jano ja Kait jäävad temast selja taha. Alla saabudes küsimusele vastates, kus teised on, ütleb Guids nii muuseas, ah alles tulevad.

Taaskord mäkke tõustes, istume rõõmsalt tõstukil kui vennad Väljaotsad hakkavad omavahel naaklema, et üh e laud on teise laua peal, mille peale Mart nii muuseas
laob lagedale võrdluse "justkui oleks kellegi võõra ketsi... piiiiiiiiiiiip...mu laua peal"!
Mille peale Kaisa suu ammuli Kaidu tagant ette nõiatub ja Marti kohutmõistva pilguga piirleb. Selle peale muutub Mardi nägu väga süüdaslikuks ja järgneb lakkamatu pisaratega naer, järgnevad paarsada meetrit. Järjekordne pirn oli tehtud. Oh neid Väljaotsi!! (üks neist naljadest, kus pea kohal olema).

Enesetunde üle ei saa keegi väga rõõmustada, Janol on juba ärkamisest saadik väga hapu nägu. Kerdil peavalu selline, et murrab pikali, Kaisal keerab kõhus, Helil üldse põhi läinud, uimerdamine jätkub. Suundume seekord mäe paremale poolele, Heli ja Kaisa otsustavad poolele mäele lamamistoolidele jääda, kuniks teised alla sõidavad ja uue ringiga üles tulevad et teisele poole alla minna. Ilm on küll pilves, kuid aegajalt päike piilub, neil hetkedel on kohustuslik nina sinna poole pöörata.

Jõuavad ka teised üles tagasi, kes otsustavad ka puhkepausi teha, Mart jagab õunapirakaid ja sooja rummiteed. Toimub massiivne mõmmide killimine, tundub et kõigil on väiksel määral kõhuhädad küljes.

Vahepeal on ilm täiesti talutavaks muutunu d, kuid kaugustest paistab kurjakuulutavalt tume taevas, et mitte öelda must. Gondlile minnes on kõik okei, poolel teel jõuab aga lumesadu meile järgi , üles jõudes oleme mõnusad lumeahvid nähtavus on -374, ehk siis täiesti olematu. Selline on siis alpide ilm!

Heli istub rooli ja suundume kõrgemale, Val Thorensi kesklinna Guidsile järgi, kes läks saapaid tagastama ja poodi. Guids oli ikka sõiduvees ja suutis ka vales kohas rajalt välja minna, niiet pidi hulk maad mäkke kõndima, et saapaid tagastada. Autod ikka voorivad linnaväravast sisse. Pargime teiste autode otsa ja jääme poelisi ootama, vahepeal lahutab meie meelt üks fat ass prantslane, kes lumme joonistab ja siis korralikult raputab!

Sõidame koju, endiselt on autode vool üles meeletu. Kodus on taas Mardi kokakool.. söök - guess what, jälle makaronid, seekord sealiha sibula-küüslaugu-porgandi-ananassiga ja eilne kana..

Kuna varem sai otsustatud, et täna on basseini päev, siis kella 20 ajal alustati teekonda.. selgus, et vaid 4 nägu on jäänud huviliste sekka. Seega Kaisa, Heli, Guido ja Jano alustavad Heli juhtimisel teekonda Val Thorensisse.. Kuna on endiselt laupäev, siis rahvas voorib nüüd linna poole.. mitte enam linnast ära.. auto autos kinni.. nii ka meie nende hulgas.

Paar kilomeetrit enne linna hakkab mingit ollust sadama.. esimeses kurvis selgub, et libe on. Sitaks libe. Õnneks suudame linna väravani end välja vedada, siis jääb autode rodu seisma. Oleme kõige adekvaatsemad ja roolime auto kõrval olevasse parklasse. Kuna kets käib ringi otsustame ketid panna. Jano ja Guids proovivad neid piltide järgi peale panna ja üsna edukalt. Ei kulu 10 minutitki. Ja kohe on palju parem.. auto liigub vabalt edasi. Kusjuures, ega me pole ainsad, umbes paarkümmend autot siblivad kahes-kolmes reas Val Thorensi keskuse poole, osad seisavad rist tänaval - kõik panevad kette. Pollar ei lase kedagi ilma kettideta linna. Poisid tunduvad proffidena, sest miski konnasööja vist küsis abi panemisel või küsis infi kettide saamise kohta. Oleme häppid, et Jano arvas, et ketid on ka vajalikud koos autoga rentida.

Basseini jõudnud - selgub, et basseini ei saagi - saab saunadesse ja mullivannidesse. Kuna juba nii kaugele sa tuldud, maksame igaüks 9.50 euri ja suundume saunadesse ja mullikatesse. Mullikas on nagu kilukarp, kuhu 8 matsi sisse mahub. Sirutada ka ei julge, sest ei tea, kelle tundeid sellega riivad. 15 min enne kümmet, hakati saunu välja lülitama. Pliksid jäeti pimedasse aurusauna. Kella 22ks oleme sealt väljas. Guids suudab ka siin asju kaotada - seekord õnneks vaid soki. Suundume koju, kuna Heli keeldub libedaga sõitmast, antakse rool Janole.. enamvähem kaine, kuid ilma lubadtea. Linna saabuvaid autosid enam ei ole.

Koju jõudes leiame Kaidu üksinda elutoast. Ülejäänud magavad. Kõik magama.