Lehva lehva

Äratus kl 5:45, keda kirikukellad veel äratanud pole. Nagu kuulda oli siis ei olnud hilisemad müttajad kella patjadega kinni löönud. Tihe sigin-sagin, kellel sokk kadunud, kellel sokk üle, üks sokk, jääb ka kuivatusrestile, uusi tulijaid tervitama, kuna omanikku see ei leinud.

Ükshaaval hakkavad punaninad ka alumisele korrusele jõudma, iseenesest jagunevad koristustööd, tublimad olid juba eelneval õhtul köögi läikima löönud. Kaisa meisterdas võikusid tee peale, kuna ees ootas 5 tunnine autosõit + lugematu arv tunde lennujaamas ootamist. Kõik tühjad pudelid said veinipakist täidetud, prügikotid veeresid üks-teise järgi mäest alla auto juurde. Lõpuks rändasid sinna ka reisipaunad, Jano püüdis ruumi kokkuhoidlikult ära kasutada omal viisil, eirates Kerdi nõuandeid, lõpuks pidi ta siiski allavanduma ja Kerdi targutamise järgi toimima.

Träni autos, maja uks kinni, hakkaks liikuma, kuid prügi on rohkem kui ruumi autos (prügikastid asusid all külas) seega pakkisime prügi autosse ja jõmmid, kes ei mahtunud, olid sunnitud hommikujooksu tegema auto taga :)

Mart oli lahkelt nõus rooli istuma ja algaski sõit italjaanode poole. Nagu murphy ikka, polnud taevas ainsatki pilve näha. Kurvalt lehvitasime oma nädalasele kodule ja kaapisime minekut. Päike säras esiaknast sisse ja Mardi riided vähenesid samal ajal kui tagaistmel Kaisa värises ja veel tagapool Kadri ei saanud nina veejooksu pidama. Esimene jalasirutuspeatus ja Guids nõuab magamiskohta tagumisesreas, Kaisa on kohe nõus, minema esiritta päikest võtma!

Vahepeal vetsust tulnud Heli otsustas keset teed pildi hetkeks tasku panna ja küllili visata, lähemal vaatlusel selgub et vaeseke on küünarnuki korralikult verele saanud, dr Väljaots viskab pilgu peale, esmasel vaatlusel mõeldakse isegi õmblustöö peale, kuid peale pisikest puhastust tõdeme, et nii hull ikka pole ja suurem plaaster lahendab asja. Pakitakse end taas autosse ja Helile antakse veini pudel ette, et valu väiksem oleks.

Peale 14 tunnelit ja 88€ teemakse (mis oli odavam, kui minnes - 111€) jõuame Milaanosse. Algab tee Linate lennujaama poole, gps'ud näitavad erinevat teed ja teeviidad kolmandat. Tagaistmelt, targutab üks kõvemini kui teine, lõpuks jõuame siiski õnnelikult lennujaama ja auto saab pargitud "car hire" parki.

Guids juba teab, kuidas reisilt maksimum võtta! :)

Mart orgunnib käru lauakottide jaoks. Tee parklast check in lauani pole just kõige paremini läbi mõeldud, kuna käru, millel on lauakotid ei mahuta end ühestki väravast/uksest läbi, nii et peab autole mõeldud variante kasutama.

Heli on seal juures ustav purgihoidja, et Mardile suure manööverdamise kõrval kosutavat lonksu anda.

Järgmine takistus on check in lauas, kus Air balticule kohaselt ei näita süsteem, et erimõõdus olevate lauakottide eest on juba makstud. Itaalia tibiga saab korralikult näägeldud, enne kui loobume. Jano võtab kõrval oleva chicki ette ja tuleb ka tema juurest, eitava vastusega tagasi. Lõpuks võtab Guids ette, kolmanda, blondi chica ja peale pikaldast moosimist... volaaa, lauakotid saavad kleepsud külge ja sõidavad lennuki poole. Guids ei avaldanud oma saladust, aga eks meil kõigil ole omad ettekujutused, mis seal lauas tegelikult juhtus.

Enne värava juurde suundumist, tuleb lahendada kõik alles jäänud vedelik, millega probleeme pole, küll on aga probleeme pärast lennukis, kui saab tihedalt siiberdatud istme ja väljalasu toa vahel :)

Enamused magasid 3tunnilise lennusõidu maha, Kaisa suutis uinuda juba enne õhkutõusu. Laskumine Riia kohal oli üpris bumpy ride, lennuk lopedas kui kõver ratas, sellegi poolest said entusiastlikumad aplodeerida. Seekord, suutis Kait oma suu pidada :)

Lennujaamas istutasime end kõrtsu maha, jagasime reisimuljeid ja täitsime põit. Peale 2tunnilist istumist, teeme kalli ja lehva-lehva Mardile, kes suundus Helsingi poole. Teised jätkavad istumist veel 4tundi, mille käigus saab lahendatud 5liitrit "lahjendatud" cocat. Seal juures Guidsi häält on kuulda ka maandumisraja lõppu. Lõpuks kolib lärmakas seltskond kõrtsust lennukisse, milleks on pisike junn - Fokker'i nime kandev lennuk. Tunni pikkusel lennul on ohtralt raputamist, õnnelikumad ainult norskavad selle peale.

Maandume Tallinna lennujaamas, väljas +3 kraadi ja lumi, +15 ja kevad Milaanos tundus parem!

Kotid kiirelt kätte saadud, tegime lehva ja iga roju oma koju, kaasas ilusad mälestused viimasest nädalast.